Architecture Photographer
80x60_ttonu_puur6ngas.jpg

helemust/süsivalge

helemust/süsivalge
lightblack/darkwhite
2013


 
This project originates from the current situation in photographic media itself: a spectacular abundance of visual images which prevents people from concentrating on the photograph itself. My aim is  to create an extremely sober image represented by aesthetics of black and white. To make things more complex and attractive I attempt to build up a certain mise en scėne, a sort of glowing sculpture which forms the basis for a fine art type of photography born from light. 

 

Tõnu Tunneli võluvaim ja veenvaim omadus näib olevat tõeliselt vajaduslik kirg vaadata, näha ja pildistada. Foto näib talle olevat elamise meedium samapalju kui eneseväljenduse oma. Kunstilisus pole eesmärk omaette, nägemise puhtuse ja eheduse olulisus küll. Vana hea ja halastamatu “ülespildistamine” hoiab teda stardijoonel, on lakkamatu silma ja nähtava olemusliku tabamise treening, mis ei lase sisulisse lavastuslikkusesse langeda ka mitte fotole juurde joonistades, interaktiivsuse ja kontseptuaalsusega flirtides. Tänase Tõnu Tunneli kui fotograafi tegelikkust märkav argipäev on erakordselt tugev, hõrk ja tervevaistuline; vähemjuhuslik kui kunstinäituste mõjufaktoreid ja esteetikat kompavad katsetused nö puhta loomingu sfääris.
Noore Tegija tee algust ja Artprindi (Artprindi!) preemia spetsiifikat arvestades on mõistetav, et just sinnapoole kisub “helemust/süsivalge,” mille kohta TT ise ütleb klaaripilguliselt:
“See projekt on arenenud välja olukorrast, mis praegu fotomeediumiga toimub. On meeletu üleküllus visuaalsest kujundist, inimesed ei süvene enam fotosse. Ma tahaksin tegeleda hästi puhta kujutisega, milleks on minu arvates esteetiline mustvalge foto. Ja et endale asja veidi huvitavamaks või keerulisemaks teha, siis seekord tegelen esimest korda lavastamisega. Loon erinevaid valgussituatsioone, põhimõtteliselt valgusskulptuure. Need on sellised fine art fotod.” 
ja lisab pressiteates:
““helemust/süsivalge” mängib rikkaliku tähendusväljaga urbanistlikust keskkonnast eemal, metsikumas looduses, läbi erineviad valgussituatsioone, püüdes fotole korraga talletada nii pimedust kui valgust, jäädes ise nende kahe vahele – olukordadesse, kus mustas kumab alati pisut valget ja valges alati tilk musta.”

Intervjuu Müürilehes
 
Näitust toetasid Artprint ja HP, MTÜ Fotokunstnike Ühendus ja
Eesti Kunstiakadeemia Fotoosakond.